ma peaksin praegu wallingatanil kooriproovis olema ning ülehomme gabsiga allhusetis selle aasta esimese kallistuse tegema.
te ei tea kui kurb mul on.
sellegipoolest, nädalavahetus oli metsik.

jätkuvalt ben folds five "mess"
all the untested virtue
the things I said I'd never do
least of all to you
I know he's kind and true
I know that he is good to you
he'll never care for you more than I do .

he vahetage she-ga. või ärge vahetage.. äkki on tegu lihtsalt ühe ilusa lauluga. vahest on nii kergem.

I was happy in the haze of a drunken hour...

but heaven knows i'm miserable now.
kell on 7 ja 9 vahel, ma jõudsin just vastseliinast võrru. kuidagi. olen veidi konditsioonist väljas. heh... või natuke rohkem...jah, meie suvelõpp on saanud alguse. oli üks pikk, pikk öö. selle öö jooksul jõudsime me näiteks teha tekiilaõhtu võrus, magada vasseka pargi pingil, tantsida karavani poppurii järgi piiri kõrtsi laudadel, lamada imrega lillepeendras ja vaikida. öelda oleks palju. aga ma arvan,et selle kasutegur läheneb hirmuäratava kiirusega 0-li niiet ma võtan aega. eks see tähendab taaskord,et "loeme asja lõpetatud. seekord lõplikult" ei ole taaskord nii lõplik. kuid siiski lõplikum kui kõik need varasemad. sest ma olen väsinud ning see väsimus ei lähe 12 tunnise unega minema. ning lõppude lõpuks, mina olen ka midagi väärt.
mida aeg edasi, seda enam ma avastan,et ma olen muutunud.
nüüdseks on siis debaser vahetatud bossude ja piiri kõrtside vastu ning filipekhurrumbashstefan&co asendatud hanneserainerikaarelijürksi ja teiste "omadega".
see on hea.
ma sain, mida tahtsin. seda head,head võrumaa kräud, millest ei saada aru, kui sa ise seal elanud pole. nii,et uksest sisse astudes (ning peale kergelt võõrastanud pilke juuksevärvi pärast) kõikidele tuttavatele kaela vajuda ning siis nõrkemiseni tantsida. ainult tuttavad ümber. ja siis mõelda,et ma tahan jala minna need 6 kilomeetrit läbi metsa mööda kruusateid. ning nii ka teha. kui on niivõrd "kodu" siis ei tunnegi ma puudust rootsist ning sellest magusmõru ajast, mida veetsin.
uus hooaeg läks lahti. värske lihaga. nt manu, sinisilme hispaanlane andrea toas. ja korea tüdruk (või jaapani poiss. alatine küsimus) lara toas. uute lappise pidudega, mida amanuensvägen 6 koridoris edasi pidada ning siis nt bashi juures pool 7 hommikul junni, bashi, nico, chali ning stefane'ga jaapani vetsu-nalju youtube'st vaadata.
uus hooaeg läks laulmises ka lahti. nutsin ja laulsin korraga. vaikselt, omaette. mõnus oli olla ootamatu. ja ma pean tagasi minema. juba ainuüksi...
jah. ootamatut oli palju. kui üllatunud filipe sulle vasagatanile kaela hüppab,sest ta juhuslikult töötab selles vastikus murjami-baaris, millest möödumist ma ei salli ning tuli parasjagu suitsupausile.
pühapäevased filipe-khurrumi-stefano grillid oli chillid.
mul on jätkuvalt kaks kodumaad.
ning lühike blog,sest ma olen unustanud peaaegu KÕIK , mida kirjutama pidin.
ahjaa, assaar sõitis mulle rattaga otsa (noh, parem see, kui mitte midagi:D) ning alexis ning nunnukas poes on minu poolt igatsetud praegu. eriti kui ma kurje eesti poetädisid vaatan.

In my life
Why do I give valuable time
To people who don't care if I live or die ?
the smiths on klassika.

ben folds five "mess"

ma kirjutan...aga ma ei kirjuta sellest.

ma vaatasin eile footloose'i. mulle meeldivad need 80ndate filmid. muidugi meeldib mulle ka kevin bacon. eriti kui ta tantsib. ma jäin mõtlema, kui kohutav oleks maailm, kui tõesti oleks muusika ja tantsimine keelatud.
niiet ma ei kirjuta sellest, millest plaanisin.sellest, kuidas , ükskõik kui pealiskaudselt see ka ei kõlaks, shoppamine on tüdruku parim sõber ning kapitalistliku maailma võlude nautimine peaks olema seadusega kohustuslikuks (loomulikult ka viisakalt finantseerituks ) muudetud. uus kingapaar või käekott võib mõnikord aidata palju enam kui sõbranna õlal maailma sarjamine.
ma ei taha ka rääkida sellest, kuidas ma armastan vaadet södermalmile, kui ma strandvägenilt välja tulen või kuidas ma armastan östermalmi kõrgete majade sisehoove, kodulähedasi kaisid või stockholmi öös uskumatute nurkade taguseid sõpradega kohtumisi.
teinekord kirjutan ka sellest, kuidas diori higher energy mulle terveks ööseks högdaleni-ricky-talve-meenutusi tõi ning need kummastavalt täpsed mälestused, kaasaskäiva kurvameelsuse, nostalgiahõngu ning kerge muigega näol, minu unedesse ketrama pani. unenöod on viimastel nädalatel omaette elu olnud :D
mul on viimasel ajal palju aega ka olnud niiet mõtteid on enam kui geeliseid mehi stockholmis!
ma siiski ei taha kurta oma viha üle, mis mind valdab mõeldes sellele,et 31sel juulil lendas riia-frankfurt-barcelona liinil minunimeline tühi lennuki koht...
kuid see blog pole ka selleks,et rääkida kahetsuste valikulisusest ja sellest, kuidas palju raskem on puudust tunda neist, kes on samas linnas, telefonikõne ja 20 minuti metroosõidu kaugusel nii,et ainult enda uhkus ning hirm jääb teele. siis minna tagasi teise riiki ning kahetseda.kahetsus on valik. vahel ei piisa isegi sellest teadmisest. lahendused on alati lihtsad,enese töölepanek nende järgi on see, mis raskusi valmistab. alati leiab vabandusi... . AGA sellest kõigest kirjutame teine kord ning teises võtmes. arvatavasti juba (taaskord) suures rootsi-igatsuses.
ning isegi sellest ei taha ma kirjutada, kuidas inimesed, kes kurdavad suures linnas üksinda olemist on egotsentrilised isendid, kes ei suuda maailma vaadata avatud silmil ning ei märka neid, kes meiega on harjunud. nime, rahvuse ja vanuse teadmine ei ole siin üldsegi oluline. meie rutiin on alati osa kellegi teise rutiinist. meie oleme osa kellegi teise rutiinist. anonüümsust ning üksindust otsi tuletikuga taga.

jah, kõigist neist asjadest tahtsin ma kirjutada. pikalt ja arutlevalt. aga siis ma siiski vaatasin footloose' ning jõudsin veel üks kord järeldusele,et kõik muutub,aga kõigel on oma soundtrack.tahan ma kirjutada hoopis tähtsamast asjast, kui kõik sügavad-sügavad-oikuisügavad mõtted kokku:
mis mängib sinu kõrvus?

mul on 3 laulu,mis on teadmatul põhjusel ääretult olulised. mul on muusikaline mälu.igasuguste lauludega meenuvad kõikvõimalikud inimesed ja olukorrad. need pole erandid, kuid...need ei loovad niivõrd erilise tunde,et neile on alati aeg ja koht. häid laule on palju, palju,palju,agaenamuse jaoks neist on oma hetk. valel silmapilgul võivad nad kaotada kogu oma võlu. aga need kolm laulu..ma ei tea... neis on midagi.

The church "under the milkyway"
eelmine suvi vastseliina korteris oma skandaalide ning naljadega. kuidas tühjas toas oli kõik, mida vaja.tekid, padjad, plaadid, raamatud ning makk. see lugu on lihtsalt nii ..täis! ühtegi takti pole jäänud pausi, mis võiks loo halvemaks teha.see on üks neist lugudest, mida ma tahtsin endale hoida. ma leidsin selle maiteakust ning kui ma hiljem selle donnie darko ost-st leidsin, olin ma ääretult pettunud.sa saad aru küll, vahel on lihtsalt need asjad, mis peaks jääma AINULT sinule.
ja linnutee... augustikuu on. vaata vahel taevasse, kasvõi kogemata. tähti langeb praegu palju.elu on lihtne: oota langevat tähte, soovi ning kõik saab korda (:

Whiskeytown "Everything i do"
she's got diamonds in her eyes that she likes to hide.
don't you ask me how i'm doing when everything i do says: i miss you.
tead... minu arvates on see üks väheseid i-love-you-you-dont-love-me laule, mis ei ole(nii) labane ega nämmutatud. armastusest ongi vist kõige raskem laule kirjutada.olgem ausad, nähtuse kohta, mida ei saa panna kolme mõõtmesse ning mis on alati niivõrd erinev, on enamus armastuslaule ikka tõelised planketid. aga ma ei tea, kust see laul tuli. ma tean,et ta tuli koos under the milkyway-ga. ja jäi.

Lifehouse "everything"
vot, seda tean ma väga täpselt, kust see tuli. lyrics.ee foorumist. ilusate laulude teema oli.sealt ma ta üles korjasin. selle looga oli nagu the church-ga. ma tahtsin seda laulu endale :D ja kui ma mõned suved tagasi võlsil ühel igaval pärastlõunal (ma arvan,et see oli laupäev) roswelli sarja lõppu sattusin nägema ning taustaks käis see laul, oli tunne nagu minult oleks midagi küsimata laenatud (:

need on need erilised hetked päevas, mil need erilised laulud käima paned.

ma kirjutaks veel paljudest lauludest. aga blogi,kuhu ma väga paljudest asjadest rääkida ei tahtnud, tuli välja ikkagi päris korralik kirjatöö.
siiki on hetkel üks...

pearl jam "love, reign o'er me"
ma ei tea, kas film tegi laulu heaks või laul filmi, kuid mõlemad on fantastilised. reign over me on viimase aja üks parimaid filme. "love, reign o'er me" on pearl jami üks parimaid laule, kaver või mitte, see pole oluline.olete te märganud,et mõningate pleierite ning kõrvaklappide pakenditel on kirjas,et konstantselt lugude täishelil kuulamine võib kahjustada kõrvakuulmist?! see on lugu, mille vältel tuleb see küll ära unustada. seda lugu saab nautida ainult nii,et oma kuulmiselunditele veidike haiget teed.

jah, ma räägiks muusikast terve töönädala...siis kuulaks midagi uut vahele ning räägiks veel nädalavahetuse ka otsa.kõik on ääretult lihtne kuniks on muusikat.
ning keegi mind aeg-ajalt selja pealt mudib.


frescati halleni taga ei olnud jälle pulle. neist oli jäänud miiniväli,aga ma tahaks teada, kuidas seda karja keset linna transporditakse?


ülemõtlemine on alahinnatud:P

): ): ): ): ): ): ): ): ): ): ): ): ): ): ): ): ):

Mõned võlad jäävadki liiga suurteks ning mõned vabandused jäävadki liiga väikesteks.
Ilgelt ägedad sõbrad on mul...



Frescati halleni taga on pullid.