6htussök Viktoriaga Prof.11 teise korruse köögis.
Viktoria:" Somethings i burning!"
Kaisa(täiesti siiralt):"I think it's Manu"
Meil oli naljakas. Ja siis j6i ta kogemata minu juuksevärvi.
See oli meie 6htu algus.
S6idan kohevarsti Göteborg' laulma.
Tsau.

Magnus Uggla "Jag mår illa"
kui ma end illa-na tunnen siis ainult selle,et varsti tulen tagasi.

MA EI TAHA, EI TAHA, EI TAHA, EI TAHA TAGASI TULLA!!!

Vead ennast uimaselt yhika kööki, pidzaamas ja tekiga. Milda ja Viktoria läksid juba kooli, Seb on Kistas, teistest ei tea midagi. Manu, see sinisilmne hispaania nummihunnik istub pidzaamas, vaatab macgyverit. Teeb mulle kohvi ja v6ileiba,sest "you are still sleeping, no matter what you say". Istume ja räägime igasuguseid jutte. Ning vaatame MacGyverit. Mis sa eile tegid? Aaa.. olid liiga kaine niiet Cafe Opera oli igav. Aga kas sul oli Allhusetis oli äge, Kaisa? Oojaa! Nägin peaaegu k6iki. Ainult Filipet mitte.
Giorgosega tantsisime, Sidneyga p6rkasime, siis ilmusid kuskilt Bash ja Nico. Nad olid k6ik vägagi yllatunud. Ja need turvamehed:D Te teate kyll;) Ning siis see poiss baaris... Meenutas,et me olime ikka Lappise popid tydrukud. Tema teab mind, ytleb,et ma pidin ju ära minema. Ma tean ka teda,aga ma ei tea kuidas ma teda tean. Meie väljateenitud kuulsus veel elab, Laurad!
Ilusaid inimesi on palju. Nii, nii palju. Seest ja väljast. Prantslastega soojendasime. K6ik oli nii 6ige. Ainult ma hakkasin Viktoriaga kogu aeg eesti keeles rääkima. Eesti tydrukuid on vaja. Et saaks öelda,et vaata, see prantsuse tuhkur on ilgelt hea. Seb tahtis ka eesti tydrukuid. Ta unustab muidu oma eesti keele ära. Valik Sebastieni fraasidest(ainult eluks vajalik):"Ma ei ime tyra", "Prantsuse pojad lakuvad vttu häesti", "P6hjani!" ning loomulikult "TERVISEKS". (Malte ytles ,et liiga kaua pole see siin koridoris k6lanud!) 6petasin prantslastele uusi väljendeid seletamaks,et tegelikult ka s6nad l6ppevadki seksiga. Lugemiseks- look at me sex.
6ppimiseks- up wih me sex. ..Tore oli nende prantsuse pojadega tipsutada. Ja siis läksimegi Allhusetisse. Kick ass. Ja siis tulime tagasi... Norra poiss, kelle nime ma ikka pole ära 6ppinud... s6pradega. Juua soovite? oi, nii lahke tydruk oled. Kas sa midagi tahad endale suitsetamiseks? eee.. miks mitte. Nii ongi mu hiina karbis m6ndagi head;) Göteborgis ongi vaja aega viita kuidagi:P
Ja see oli k6igest eilne 6htu. KOgu päev oli kvaliteetaeg... Stockholmiga! Yllatasin vanaisavanaema. Olid yllatunud. Ylltasin tydrukuid koolis. Olid yllatunud. Ning poetasid pisara. Yllatasin Alexist ja Alit poes. Olid yllatunud. Eriti Ali, keda augusti-käigu ajal ei kohanudki. Ja siis s6itsin Zinkensdammi (Ma igatsen metrood vaat et k6ige enam:D). Ronisin Zinkeni mäe otsa(täpselt sinna, kus me kogu aeg istumas käisime ja kogu linna vaadet nautisime), koorisin välja oma nii-rootsi-v6ileiva (see certain must, mida aeg-ajalt kuskilt 7elevenist ostma peab), j6in mustikasuppi ja kuulasin "I samma bil"-i. Tahtsin Rickyt näha-ei julge. Tahtsin Emilit näha- ei oska.PIsar tuli silma. Ja ma m6tlesin ainult yhte: Miks ma siit ära kolisin?!?!?!?!
Ning see k6ik oli alles esimene päev.
Ma olen kodus, iseig kui mul Artillerigatanil enam korterit pole. Pole ammu end nii hästi tundnud. Asjad ei morjenda mind. Kui välja arvata see,et ma pean tagasi Eestisse minema. Aga... Nii, nii, nii hea on.
Raporti l6pp.


Moneybrother "Tåget in till stan"
Kuulasin seda tekil päikeseloojangut vaadates. M6tlesin kuidas veidi enam kui aasta eeest poetasin pisara,sest ei tahtnud Eestist ära tulla. NIng nyyd poetasin pisara,sest ma sain tagasi Rootsi minna. Ja m6tlesin Emili peale. Pole seda ammu teinud. See lugu meenutab kuidas Laurade ja temaga metrooga s6itsime... kui ma tema peale juba kuri olin ja k6ik andmed ära kustutasin. heh.. elu on lihtne kui ma vihane olen. Jag måste fråga dig: Får jag se dig ikväll?

Kas Sina tunned oma pimedamat poolt nimepidi?

Ma ootasin täna Tartu bussijaamas kaua bussi. Seda, mis Vassekasse läheb. Ma tõmbasin Karmeni autosse istudes püksid katki ning minu supervanaema pidi oma võluväega kõik jälle korda tegema.Teist korda sel nädalal, samu pükse. Selgus aga et eesti bussijuhid oskavad küll sõita kuid mitte lugeda. Niiet bussijuhi onu oli lihtsalt minema läinud. Ta kutsuti küll poolelt Tartu-Võru teelt tagasi, kuid mind see enam ei kõigutanud. Aga mul polnud midagi ootamise vastu. 7nda peatuse all pingil istus poiss. Kitarriga. Mustade juustega. Heledama jaki ning tumedamate pükstega. Tal olid klapid peas ja ning suits ripus suunurgast alla. Ta hakkas mängima. Ma ei kuulnud mida. Aga ma jäin teda vaatama. Kauaks. Ta nägi. Vaatas vastu. Võib-olla ainult selleks,et mõista miks mina vaatan. Ma ei tea. Ma vaatasin teda läbi inimeste. See oli filmi hetk. Ja kui ma ei peaks homme Stockholmi sõitma oleks ma talle Pärnu bussile järgi läinud.

Väga palju on juhtunud. Taas. Alates öödest Tähtevere pargis kus autouksi avavad sakslased räägivad,et parkimine on keelatud,hulludest teisipäevastest tipsutamistest kanadalaste-inglaste, Anna, Karmeni, Krista ning nende kassidega (haaaa! mu allergiarohud töötavad), ägedate laupäevadeni Nässudega, mil helistavad inimesed, kellele mul pole midagi,MITTE MIDAGI!!! öelda! UsRock50 undamine Krooksus, rohkelt rootsi keelt ... Ja siis veel lõpuks jõudsin oma aastakavale järgi ning jäin haigeks. Nädal hiljem kui viimasel 6 aastal,aga parem hilja kui mitte kunagi,eksole...

Ma sõidan homme Stockholmi, lähen Allhusetisse. Ja siis lähen Göteborg' laulma ka. Kvaliteetaega veetma...
Järgmisel teisipäeval näeme.

Amy Winehouse.
"Wake up alone".
"Just friends".
Kogu album.
Vahel mulle tundub,et ta laulab minust.

You cannot quit me so quickly.

Viimased õhtud on tõestanud,et asjad on paigast ära. või olen mina lihtsalt paigast ära. või on lihtsalt sügis peale tulnud.aga midagi on puudu ja miskit on valesti. on inimesed, kes teavad,et nad teevad haiget ja siis on need, kes ei kujuta seda ettegi. siiski on hea teada,et mul on palju häid sõpru, kes minu põhjendamatuid ja põhjendatud (selles viimases me siiski pahatihti ühisel arvamusel pole) hädasid kuulata viitsivad. kuid siiski on paha peal.
Ma olen ise ka pahapeal.
Ma olen viimasel ajal nii palju joonud,et mul oli tunne,et ma uppusin vahepeal ära. võib-olla polegi seda kõike nii palju olnud vaid lihtsalt ... tundub... Keeping myself busy. Igal võimalikul moel. Ja sõbrannadega Krooksus istudes on seda kõige kergem teha. Mõtlemine on liialt ohtlik ning üleüldse, reaalsus on ülehinnatud.

Florian ja David käisid meil külas. Et te siis teaks, Florian on üks Austria poiss, kellega Lara käis vist keelekursusel Stockholmis koos. David oli tema nõbu. Kuidagi ääretult kohatu oli tulla Krooksus pissilt ja näha Floriani vastu vaatamas. Kuid nii tore oli,et nad tulid. See õhtu läks muidugi päris kelmikaks. Tegelikult läks kõik viltu sellest hetkest alates, mil Tommiga topelt vodka-shote tegema hakkasime. Nüüd ootame järgmisi. Filipe, Giorgos ja Sidney koos Derekiga. Kõik mu lemmik bouncimis-poisid.. Ja me veame nad siia. Kasvõi jõuga. Mul on vaja kellegagi tantsima minna.
Gerty ja Kaiti ja Merkaga käisime tantsimas. Janne oli ka. Illusioonis. Väga sada-miljonit inimest oli veel. Meeletu olelusvõitlus. Sel hetkel, mil ma enam ei tahtnud seal järjekorras olla, polnud võimalustki ära minna,sest enese liikumise üle puudus kontroll. Ma ootasin silmakommi. Ei midagi uut ning mõni batoonike on liialt populaarne:D
SaareMariga käisime ka silmakommi otsimas. Aga tegu on ju Võruga, siin on asjad lihtsalt plain weird. Mul on, mida oodata,aga ma pole veel selleni jõudnud. My timing is off. Umbes päeva jagu:D

Colin McRea hukkus. Üks viimastest briti ralli koorekihist on siit ilmast pühitud. Meenusid need ajad, mil trio Märtin-McRea-Burns igaks ralliks põnevust pakkusid nii,et wrc.com kogu aeg refreshi peal käis. Noh, lihtsalt selleks,et näha kes viimasest kiiruskatsest parima tulemusega välja tuli. Aga täiesti õige on see,et legendid ei sure. Kui Parki hukkumine tundub veel reaalne siis seda ma küll ei tunnista, et Richards Burnsi pole enam. Ma pean tunnistama,et hetkel olen rallist nii kaugeks jäänud. Noh, loomulikult tean kes millal võidab,aga sellist entusiasmi nagu need aastate tagused nädalavahetused endaga kaasa tõid enam ei ole.

Palju asju on veel, millest ma praegu kirjutada ei viitsi.

Dave Matthews Band "If i had it all"
"The space between"
ja kogu nende looming.
Dmb on minu viimase aja soundtrack olnud. ja siis tuled kell 4 peolt ning paned selle taas mängima ning fredrik hakkab rääkima, kuidas tal on viimasel ajal taaskord sama maania peal. kui inimesed on ühesugused siis on nad seda ka teineteisest kaugel olles. ning räägivad teineteisega hommikul poole 8ni.

Ja taaskord saan ma kaela solki, mille tegemisrõõmuga mul puudub igasugune seos. Kuid veel hullem: ma ei oska seda kuidagi teisit seletada ka.
Niiet ei jää üle muud, kui võõras süü endale võtta.
How shibby is that?!?!?

Elan Meloni tänavas.

...ja siis ma kuulan seda Depeche Mode'i ning nutan natukene.

Vahel oleks palju kergem, kui poleks muusikat.

Kuid Teie soove proovin siiski täita...

See on jälle üks neist postitustest, mille kirjutamisele on palju mõeldud ning nüüd,kui lõpuks asi kätte võetud, saab temast kindlasti üks päris situke asi. Aga vahel peabki situke ka olema.
Ma olen nüüd jälle koolijüts. Kummaline. Iga päeva lõpus tekib küsimus,et mida ma siis ära tegin. Vastus on hetkel: mitte midagi! Esmaspäevad tegin vabaks, neljapäevad võtan vabaks. Sissejuhatud õigusteadustesse on liialt igav. Isegi minu kannatusläve puhul. Muidu on tööpäevad lühikesed ning isegi põnevad. Ainult rootsi keelest on kahju. Topitakse see ka igasuguste politoloogia loengutega samale ajale... Aga Lara kodutöid teen ma ikkagi:P
Suvi lõppes, muideks, ääretult kelmikalt. Iga-aastane "August-hakkab-lõppema-teeme-tekiila-nädalavahetuse" kulges kohaselt: asjad ei läinud nagu plaanitud ning tantsud olid pikemad kui kardetud.
Mulle just meenus,et seda olen ma vist juba maininud. Jah.
Tartu kvaliteetaeg on olnud. Loodetavasti muutub homme veel kvaliteetsemaks kui Laraga Meloni tänavale sisse kolime. Seni olen põhimõtteliselt elanud Krooksus:D Eks see aasta üks päris kuri saab olema. Tartukad, Vasseka omad, Laurad.Kõik koos, üksi, eraldi. Need nädalad on andnud sneak-preview sellest, mis ees ootab. Hommikusöögiks on rumm ja vein. Lõunaks šhampanja. Õhtusöögiks tekiila. Nii see tudengi elu on:D
Ma olen, muideks, üllatavalt hästi integreerunud. Vist on asi selles,et teadlikult olen vältinud neid vaikseid koduseid õhtuid, mil mõtlema hakkad. Minu erakordne ülemõtlemisoskus liidetuna minu hämmastavale melanhoolia kalduvusele võivad need õhtud vägagi vesiseks kista. (Heh, Junn... Kista. Krista läheb Asta juurde Kistasse... Te ei saagi aru. Tunnelbana sinise liini naljad...)
Siiski leiab Zikensdammi-Östermalstorgi-Universiteteti igatsus tee Tartu-Võru-Vastseliina marsuudile. Kuid pigem tundub ta igatsetud isolatsioonina kohalikest morjendustest. Tahaks korraks südame katki kukkuda, raputaks sealt mõned asjad välja. Õrnalt tehakse liiga. Ja see ei juhtu kogemata. Keelatud viljad võivad ju magusad olla,aga hiljem hakkab ikka kõht valutama. Kuid vaikselt tekib tunne,et need kõhuvalud pole seda asja enam väärt.

Ultima Thule kontsert on ETV-s. Nii, nii, nii, nii hea on. Ma võiks neid tsiteerida siin palju. Nii,et enda sõnu polekski vaja, kuid kõik saaks öeldud.
Võib-olla nii ongi parem. Pange Ultima Thule plaat tööle ning ärge lugege minu blogisid:D

Varsti laulan end Rootsi jälle. Korraks. Ei teagi ons see hea või halb. Mõlemat. Ei ole head ilma halvata. Aga Giorgos tuleb Tartusse. Florian võib-olla ka. Sidney toome ka kohale. Ja Filipe ning Sarve. Niiet saab. Küll saab!

Hamiltoni ema kasutab paremat pesupulbrit kui Alonso ema. Miks muidu Hamiltoni kombekas oli tänasel pressikonverentsil palju valgem.


Ultima Thule
Kuula kohe kõike!
Teil pole minuga vedand'.