.. ja kui seda k6ike teha veel rootsi keeles, v6ib enese yle uhke olla kyll.
hommikul kell 6 pärast kahe tunnist und manut kirunasse saates ka.
poiss on seda väärt (:

FAAAN!

This is some good shit:D
Kui sa tuled marsuudilt Prof 11>Allhuset>Gula Villan>Prof 11, kotis headparemat suitsetamiseks, kä2k6rval head paremat vaatamiseks, telefonis headparemat lugemiseks ja kell on alles pool 3 siis mida sul elult veel vaja on?!


(Jätkuvalt retooriline kysimus. Ma räägin kunagi, mis k6ik selle kahe p2eva ning 6 pudeli jooksul toimunud on)


The Roots "Seed"
ma armastan fakti,et kui ka k6ik muutub siis see lugu jääb kolmapäevastesse Allhuseti käikudesse. Ning Khurrum ytles midagi, mis t6i rahu teatud kripeldustele.

Võta, kasuta mind ära.

Vahel tundub mulle,et Eesti elu saab lühidalt kokku võtta: Otsi teravaid elamusi...
...Maitseainekapist.


Sellepärast ma vist sööngi nii palju lihaüldmaitseainet.


Palju õnne meile kõigile 90ndaks sünnipäevaks.

I´ve got you on my mind in my sleep.

Või täna oli Mihkel mu unes. Ja Rokiklubi, mis oli laienenud sotsiaalteaduskonna hoonesse. Ning ma läksin sealsesse peole koos oma ema ja Doloresega. Kui uned on sellised, on vahel parem vist mitte magada. Sellega me öö-päev või ööpäev varem tegelesingi.
See oli esimene hommik, mil ma sammusin koju hetkel, kui teised (ehk äkki siis normaalsed) inimesed tööle hakkasid minema. Uueaastahommiku bussile jalutamine Mihkliga ei lähe arvesse. Siis polnud enam hommik. Siis oli päev.
Need on need kolmapäevad. Kui sa tead,et sa peaks minema pidusse, kuid... Ikka sa sinna ei jõua. See tundub algul vägagi mõistlik idee. 12 tundi hiljem sa sama ei mõtle. Vahest oleks järgnev päev kergem olnud. Kuid nagu ikka algas kõik Krooksust, kus kõigel on muideks -40%kell 17-19 niiet minge aga. Minge kõik. Igatahes... kes vähegi minu ja/või minu sõpradega Krooksus on käinud, teavad,et ega see asi rahulikult lõppeda ei saa. "Võtame kahe peale ühe veini, ma rohkem ei taha juua," rääkis Kadi. Jah. Ikka, Kadi. Krista tuli ka. Peale minu esimest long island ice tea´. "Kuule, ma võtan ühe veini veel," ütles Kadi hetke hiljem. Vahepeal tuli ka Aladar, kes tõi endaga kaasa ka minu kalli abikaasa Uba ja kogu Helena Nova bänd. Ning aeg läks ning siis oli vaja võtta veel. Jooki see siiski tähendab.Teist jooki, esimest tähte muutma ei hakanud. Screwdrivers at Nicolas. Või pigem jutud Kristaga laua ääres ning jutud Kadiga Nicolas voodis. Ma mõistsin,et olen nii mõndagi asja, mille nunnumeeter tegelikult põhjas peaks olema, täiesti tavaliseks pidanud. Makes me wonder,et mida kõike veel ma mööda olen lasknud... Siiski, ma olen eestlane: parem oodata vähem kui kujutlustest hüperaktiivsesse eufooriasse sattuda. Samas... oleks ma tol hetkel teadnud, et sel õhtul pole plaaniski nii vähesega leppida... Ka siis mitte, kui väegagi kelmika Kristaga Krooksu liuglesime. Ka siis mitte, kui jätkuvalt kelmika Kristaga ülikooli taga poris öösööki üritasime pidada. Ka siis mitte, kui muutumatult kelmika Kristaga minu juurde jõudes viimse õlu avasime. Ooei. Netil oli vaja ära minna ja Anttil oli vaja koridori seda sättima tulla ning meil oli vaja need viimased liköörid ära juua ning ahju ees lapsepõlve pilte vaadata ning leida, et kurrnäu, kell 4 öösel ei ole mõtet lõpetada. Krista enam meie entusiasmi ei jaganud. Aga ta jagas Une-Matiga minu voodit. Kuid alati on olemas Krooks. See viimsebaarikärbse sündroom,eksole. (Krista&Anna teavad). Anna ootas meid vapralt. Me võtsime aega. Ülesrivistunud läätsede installatsioon. Ebaõnnestus esimesel katsel. Teine oli õnnestunum. Kummalised pikk tee 1,6 minuti pikkuseks rajaks nagu Aladar mulle enne teadis öelda. Ei olnud kõige geniaalsem idee hakata asju shottima. Läksin kokteili peale üle. Kell 7 läksime koju ka. Viimse kokteiliga, mis ei tundunudki enam nii paha. Tee oli veel pikem kui enne. Magamistoa uksel oli jalg väga lennus ning pea pani samasuguse hooga kaasa."Ee..Okei. Head und. Suvel näeme siis" See oli väga imelik.
Päike tõusis.
Krista magas.
Ma mõtlesin õhtu üle. Ma tundsin end hästi. Ja purjus.
Kui ma 1,5 tundi hiljem ärkasin polnud miskit muutunud. Välja arvatud see,et pidin veel pakkima ning bussile minema. Mõned tunnid hiljem juba Võrust Pärnu poole urades ei olnud mul julgust kohvrit avada. Õhtul selgus,et olin paremini hakkama saanud, kui arvata oskasin.
Jah, kõik on olemas. Ülehomme võib Rootsi sõita!

Me lugesime Marikoga täna oma isiklikku sünnihoroskoopi. Läbivaks näitajaks minu puhul oli välismaa ja välismaalased. Ajan oma võõramaa(laste) armastuse oma vanemate kaela ajada (:
Ma ootan ka oma maagilisi võimeid, mida horoskoop mulle lubas. Ma tahaks kahte oskust: rahavõlumis võimet ning nähtamatu oleks ma ka hea meelega. Aga vaid ajutiselt. Ära unusta mind nähtamatuks, Sina (:

Järgmine blog algab vist taas tutavlikul viisil: Käisin Rootsis....

Ma tahaks osata kirjutada nagu Helle.

Richard Ashcroft "You on my mind in my sleep"

Superpista.

Ja see kõik viib meid vääääägagi kaugele.
"Ei suuda me täna öösel peatuda..."
Aladari sünnipäeva kontsert 20 detsembril rokiklubis. Me võtsime poiste sõnumit tõsiselt. Ei suutnud peatuda ei emme aasta-siis-oli-85 kleiti ümber tehes ega ka Aladari ning kolme tussuga residentsi külastades, kuhu jäävad piinlikud (ning raskesti seletatavad) hetked käpuli-all-peal-ees-taga koos Merka ja Kristaga. Ning siis tuli õige tunne peale. Marsruut Rokiklubi-Krooks on miskit, mis jääb umbes 11ndasse klassi,mil rohi oli roheline, rock maitses hästi ning krissu oli eestis. darn, i miss those times. (õlletehas rocki paremaks ei saa teha, rohtu on keeruline kiiremini kasvatada niiet see oli vihje krissule:P).
krooks oli joobnud. kogu koosseisus. kes tukkus( tervitan kristat), kes leidis oma maalisid võõrastelt poistelt kunstikoolis(merka, sulle), kes loopis pudeleid ja pühkis kell 5 hommikul harjaga tänavat (anna, maarika-me teeme!).
ja siis läksime merkaga koju ning hirmutasime postiljoni.
kui keel polnud sel päeval pehme, olid näpud seda kindlasti.hommikul mõtles seda ka sõber teiselt poolt telefoniekraani,sest mihkel võttis kokku, mida ma kogu ärkveloldud aja olin mõelnud: millal ma need sõnumid saatajõudsin!? peale mõningast arutelu jõudsime järeldusele,et krunti pole mõtet tühja lasta.
ei, ei suutnud me sel öösel peatuda nagu ka ööl, mis järgnes.
See oli üks hullumeelne tsüklialg.
siis tulid jõulud ja jadi-jadi-jada...
enne, kui aasta lõppes oli vaja vanad toimetused ära toimetada ning sportlikud huvidära rahuldada.
tehtud!
võis minna julgelt uude aastasse.
täidetud lubaduste, tekiila ning nässudega.kurrnäu!
me jõudsime kõikjale. ka krooksu, kus ootasid mind printsessid ning teised head.ning krooksu pole koht, kust sa vaid korraks läbi hüppad.
kell 3 panete baari kinni (kurat, keda see silt uksel huvitab) ja naudid parimat seltskonda oma olematul häälel(aastavahetus oli mind otses mõttes sõnatuks võtnud) ning lõppematute külmavärinatega. ei aidanud kellegi joped ning isegi meie isikliku taksojuhi salajook nurgataguses pläskus.
lükkad edasi esimese bussi, millega koju minna. küll jõuab. teine..okei.. las minna. ja siis alustad uut aastat lühima deidiga, mis eales olnud on. aga suurus ega pikkus pole kunagi olulised olnud. käekirjas on asi (:
Sellest algas ka sajandi kriminaalseid suhe, vähemalt nii mõnegi minu tuttava silmis minu ja mihkli vahel.kui seni olime me vaid lihtsalt sõbrad siis sellest õhtust ning järgnevatest nädalatest leidsime me teineteist jäädavalt ja ennastunustavalt.jah, mihkel ongi minu eluarmastus ning hingesugulane. ajutine elukaaslanegi.
me ise muidugi väga täpselt ei teadnud,aga see pole kunagi esmatähtis olnud.
ühel meist (või äkki mõlemal) on tuttavaid, kes teavad täpsemalt, mida me teame, tunneme,teeme ning õnneks pole nad üldsegi mitte kitsid ja annavad ka meile teada.
mida me õppisime? tõenäosus,et kaks inimest magavad koos ühes voodis, kuid seksivad eneseteadmata, on ääretult suur. ise ei teadnud,aga õnneks on kuskil keegi, kes on meie intiimeluga rohkem kursis kui me ise ning jagas infot oma ääretult küpsete sõnumitega ka meile.
ja kui keegi julgeb väita,et meie mihkliga pole paar siis mõelege selle peale: me oleme koos naeratanud. vot. hah, mis te sellele vastu panete!
imelises maailmas elame.
ma loodan,et sarkasm karjub neist lausetest läbi,sest sellega tahaks ma tervitada seda ajukääbikut, kes meie elu päevade kaupa oma sõnumitega naljakamaks tegi!kui inimesed oleks vaid kõigis oma tegemistes nii kindlameelsed ning järjepidavad...
we had a blast, didnt we, darling :D
jah. tegelikult olen ma mikule alati tänulik nende ööde ning hommikuste kohvide,kitarri saatel uinumiste ning telefonikõnedele ärkamiste eest (: ta ei pruugi minu parem käsi olla,aga kui ma kõhuli magan, on ta mu parem külg (:
ohwell, iga pidu saab ükskord otsa ning iga telefonimaniakk väsib kord ära. noh, väljaarvatud tõnis,aga see on hoopis midagi muud...igatahes oli märkamatult sess.
ma kuulasin vassekas üksõhtu rahva oma kaitset. juur rääkis, kuidas sess oli alati kõige suurem peo periood.see oli lohutus. kuidas muidu seletada neid piinlike krooksulõunaid-õhtuid-öid krantside ning sour apple'ga:D kui me-oleme-tööl-me-ei-joo-tüdrukud kukuvad uuel päeval kell 11 uksest sisse ning külaskäik õnnelikku juhusesse.kui ärkad aladariga peale maasikaliköörist ööd ning lahendad temaga tunde ristsõnu. kui marise toast välja saamiseks paned selga starmani töökostüümi (mul on kahtlane tunne,ettegu on vanade ida-saksa naisujujate talvevormiga) ning öösel kell 2 keset tühja tänavat komistad otsa ühele inimhingele, kelleks on loomulikult mihkel. kui leiad peale tundide pikkust tantsimist s club 7ni ning spice girlsi järgi,et on vaja üks korralik räpp teha krooksu keset ööd. ja kui kõik see on alles algus...jah, ma kordan end veel: iga pidu saab ükskord otsa. ehk siis iga sess saab ükskord läbi!
ma tähistasin seda kultuuriammutamisega kumus. seltskonda pole ma kunagi osanud valida,eksole.kallis proua elle kull! teinekord, kui palud isiklikult kõigil vastseliina internaatkooli õpilastel tulla kultuuri nautima, palun mina isiklikult tutvuda inimestega! brrrrrrrr!aga see pidu, mis sinna otsa tuli... :D poleks isegi uskunud,et SEKTile külla jõuan.kuid seal ma olin ning polnud lootustki pääseda: katapult lihtsalt hoidis mind sellises haardes,etma ei saanud end liigutadagi. tema egiptusemõjutustega moderntantsulik hommikuuni oli kõike väärt:P
ning kui ma siis veel keset ööd saan sõnumi seyholt, oli kõik kordi naljakam.
nimi, mida ma poleks enam arvanud lausuvat ning veelgi enam: inimene, keda ma poleks enam arvanud kunagi kohtavat. aga august on tunduvalt lähemal kui "kunagi". kohtumispaik on safranbolu. hahahhaha.
ja siis oli märkamatult veebruar. krista-lehar-mildred glämmipidu.lehar kuulutas,et kostüüm peab olema kas lateks, karusnahk või naturaalne. tagantjärgi mõeldes ei näinud ma teda ka südaööl üheski neis. kuigi valdav dresscode kippus olema dressikad-tanksaapad, hõljusime meie oma kleitides ringi. jah. fancy-pancyd jõid taurust.vot nii kaugele lähen, kui sõbrannal on halb olla. See oli üks kummaline õhtu, kuhu jäi nii lumetormis pöörlemine Kadiga, sisepoliitika Nicolas'ga, välispoliitika Kallega,ja veega sain ma ka:D aga kristal oli lihtsalt sihik paigast.
see oli üks kuri pidu kurja hommikuga (:
kurje hommikuid on olnud veel,aga selle kõik võib ajada minu truu kaaslase, kõhugripi kraesse.jah. ma olen veetnud viimasel nädalal rohkem aega vetsus potti kallistades kui kusagil mujal. siiski, reedeti haige ei olda. ooei.
reedeõhtune vanasõna: another tequila is never too muchtequila. (ka siis kui maris juba öösel toas palgi ümber tõmbab ning kolm kaabut bossu peo teemakson räägitud). ning rumm ja koola ja viin ja mahl teevavd asja ainult põnevamaks. see oli tagasi minevikku õhtu. ojaa. põnevust jätkus.ning kui ei jätkunud siis sai ise tekitada. 22 sõnumiga... :D
laupäevahommikune vanasõna: another tequila is always too much tequila. pühapäevahommikune vanasõna: don't worry, you can still drink. it wasnt the tequila after all. haigus võis ju reedel vaba päeva võtta,aga ta on piisavalt virk,et järgmisel hommikul kohe tööl tagasi olla niietkui pühapäeva hommik ei erinenud laupäevast võis kõik haiguse kaela kirjutada. ning siis ma kolisin kesklinna ja elu on tooni võrra kenam, kool on tooni võrra huvitavam,reisid on nädalate võrra lähemal.
just algas allahjärtats dag. lugesin eelmise aasta blogi. heh. ma ei tudnudki veel teda.ma sain juba oma kingituse kätte.
tsiteerides annat:"kas sellest ei piisa,et ma ütlen,et sa oled mu sõber!"
jah, piisab ju (:
ilusat sõbrapäeva, mu sõbrad.



Iron Maiden "Afraid to shoot strangers"
Ma olen viimasel ajal nii palju head uut ja vana ja lemmikmuusikat kuulanud,et siia ei osanud midagi valida.aga kuna see lugu mängib just praegu banditis siis... on hetke lugu!
ps! vigade parandus aasta 2006 aprilli blogist, kus kirjeldasin minu ja kaiti seiklusi tutipäeva trepil kui aelgast kukkumist. tegu oli VOOLAMISEGA. minu viga (:
pps! see oli üks võlg, mis vajas likvideerimist. selle ta paraja pikkusega ongi...
mul on hea meel,et te loete.

ei, ma ikka veel ei jõua selle korraliku blogini,aga mul on üks mälestus. see, mida ma tahaks praegu, haige ,näljase ja magamatuse käes vaevlevana kõige enam tagasi. grev magnigatan. alex ja jaquie magavad, anette ja peter on peol. me hüppasime enne hüppenööridega ja käisime strandvägenil ratastega sõitmas ja vaatasime disney kanali pealt igasuguseid kummalisi asju. aga nüüd tüdrukud läksid magama. enne tegid veel oma igaõhtuseid beebiuudiseid. ma naersin alati hullumeelselt,sest ma ei saanud aru poolest, mida nad rääkisid. lugesin akna all tugitoolis raamatut kennedyst ja anette tuli. ning see tee reedeööl mööda riddargatanit artillerigatanile. kevad oli ja jacobs' kohviku ees suitsetasid mingid östermalmi stiilis üleslöödud keskealised. läksin koju ja vaatasin,et semu on ka köögis ja teeb suitsu. kell oli palju,aga ma vahetasin riided, lehvitasin semule ning läksin välja. tänavad olid kuivad. seal ma tahaksin praegu olla.
oeh. ei ole kergemaks läinud. vahel on lihtsalt ära ununenud.

Tänase päeva matemaatiline avastus (Tekkis mingi kummaline seos majandusteooria loenguga, kus küsiti, kas oskame oma ideid matemaatiliselt sõnastada. Pole probleemi): haigus ja teravmeelsus on minu puhul võrdelised suurused. Ühe süvevnedes kasvab teine.


Aga ma täna mõtlesin,et kui vana on see poiss Kinderi šokolaadi karbi peal. Ta on seal olnud nii kaua, kui mina mäletan. Ning seda on omajagu.

Ma siiski ei suuda end kokku võtta,et korraliku blogi kirjutada.
Äkki homme.



Alter bridge "Watch over you"
Mu kullake on tagasi ning sellega koos tuli ka kogu Blackbirdi plaat.